Suusahooaja lõpp
Pühapäeval jõudsin ma niikaugele, et seisin esmakordselt Estoloppeti uisumaratoni stardis. Koos ligi 650 suusasõbraga alustasin 44 km retke, mis kulgeb peamiselt lauskjatel põldudel ning metsasihtidel/teedel, millele lisavad vürtsi Tamsalu ja Pariisi suusarajad. Stardi hetkel seisin meeldivas seltskonnas, kus kõige väiksem number oli 400 ning stardiväravad tundusid nii lootusetult kaugel. Raja esimesel veerandil olin sunnitud kakskolmandiku ajast liikuma paaristõugetega, et kitsal rajal oma positsiooni parandada. Vaatamata sellele tuli ühe tõusu jalamil hulk aega oma järjekorda oodata. Teisel raja veerandil pääsesin juba uisutama, kuid suurematest seltskondadest möödumine oli kohati ikkagi keeruline. Umbes poolele rajal pääsesin vabasse vette. Eelmise aasta Tartu Maratoni fiasko järel oli mõnus jäle suusarajal pingutada. Vaatamata stardijärgsel rabelemisele oli tegemist väga positiivse sõiduga. Sarnaselt kaks nädalat varem toimunud Winter Xdreamiga tundsin, et füüsiline konditsioon on hea, organism reageerib pingutusele adekvaatselt ning taastub rasketest treeningutest hästi. Finišisse jõudsin 80-ndana, ajaga 2:23. Kahjuks õnnestus mul startida ilma ajavõtukiibita (avastasin selle vidina puudumise 2´ enne starti) siiski loodan, et peale korrektuure lisatakse lõpuprotokolli ka minu nimi. Iseenesest ei ole see väga oluline, kuid aitab siiski järgmisel korral paremasse stardigruppi pääseda.
Nüüd on aeg suusatreeningutel taanduda. Kuigi lootus varajasele kevadele tundub utoopiline, plaanin järgnevad nädalad oluliselt suurendada jooksutreeningute osakaalu. Sobivaks sissejuhatuseks sõidan järgmisel nädalal orienteerumislaagrisse Portugali. Nädal jooksul saan orienteeruda kahel erineval maastikutüübil - ookeani äärsetel liivikutel ning kivistel ja tehnilistel sisemaa maastikel. Ootan juba ärevusega võimalust lumevabas metsas joosta.
Uus kommentaar