Uudised Vead ja head aastal 2009

Vead ja head aastal 2009

VEAD. Kokkuvõte möödunud hooaja kõige valusamatest maksahaakidest. Kahju, et paljud neist toimusid hooaja tähtsamatel startidel. Mitte ühtegi säravat tavarada ega teadet. On mida parandada ning piisavalt ruumi edasi arenemiseks.

MM-i lühirada. Hooaja tähtsaim start ning kõige valusam kukkumine, sõna otseses mõttes. Etapil 1-2 suutsin ühe libastumisega lüüa lõhki pea ning vigastada põlve. Koperdamisega seotud ebakindluse tõttu eksisin 2 ja 5 KP-ga. Mäng oli mängitud. Kuigi vahepeal sain verejooksu pidama ja jalad liikuma vajutasin oma jooksule lõpliku pitseri etapil 12-13. Põhjused? Ma ei olnud finaali maastikuks valmis. Nii risust, järsku ja kivist metsa ei olnud ma kohanud ühelgi MM-i eelsel treeningkaardil. Kohe stardist tundsin ennast ebakindlalt. Võimalik, et oleksin samad vead teinud ka ilma nõlval kukkumata. 2 KP-sse liikusin terve teise poole "kaardist väljas", ühe käega hoitsin suunda, teisega veritsevat pead. Hea, et suur lohk vastu tuli. 5 ja 13 KP-ga tegin endale iseloomulikud suunajooksu vead. See jooks närib hinge ja motiveerib veel üritama. See oli mu teine (ebaõnnestunud) lühiraja finaal MM-il. Kas tuleb kolmas kord apsude silumiseks?

 

EMV tavarada. MM-il saadud põlvetrauma sundis mind enne tavarada vahetama jooksutossud rulluiskude vastu. Kaks päeva enne starti proovisin teibitud põlvega metsas joosta. Oli täitsa lootustandev. Olin väga rahul, et suutsin taruma ületada ning teha Vastseliinas füüsiliselt hea jooksu. Kahjuks kulutasin liialt aega etapiga 10-11. Olin juba valmis minema kindla peale ning jooksma vasakult ringi. Aga sekunditenälg ajas mind ikkagi otse üritama. Juba esimese kolmandiku peal kahetsesin oma valikut. Selle asemel, et kasutada paremal olevat raiesmikku käsipuuna, kallutasin ennast vasakule valgesse metsa. Kaotatud minutid oleksid lõpuprotokollis olnud väga magusad. Järjekordne tõestus, et suunajooks on minu nõrkus. Vajan edukaks orienteerumiseks objekte, mida mööda tähiseni liikuda.

EMV pikk rada. Mäletan värskelt seda rahuolu, mis valitses, kui Kääriku suusastaadionil looklevat pika raja lõpusirget lonkisin. Seljataga oli pikk ja raske distants, vahetud võitlused konkurentidega. See oli minu päev, kõik klappis. Kahjuks ei suutnud ma elektroonikat petta. Vale pidi joostud liblika tõttu vajus kogu uhke purskaev vaikse vulinaga nireks. Vaatamata pettumusele jääb mulle teadmine, et suudan ka 2,5 tunnisel pingutusel hästi orienteeruda ning kiiresti joosta. Kas nii ideaalset võimalust enam tuleb? Eks, tuleb see endale tekitada.

BMV teade. Pääsen Eesti II võistkonna ankruna rajale 3-4 positsioonil, liidritest 2-3 minutit taga. Teen ideaalse alguse, kõik klapib, mets on mõnusalt vaikne. Varsti kohtun Eesti I võistkonna ankrumehega. Peale erinevaid hajutusi väljun 7 KP-st kolmandal positsioonil. Raiesmikule jõudes näen kohe enda ees liidervõistkondi. Otsustan oma tempos jätkata. Plaan on liikuda raiesmiku nurgast teepeale ja seda kaudu KP-sse. Metsa keerates satungi rajakese peale, rõõmu jätkub veel umbes 50 meetriks, edasi toimub üks segadus, kammimine ja lõputu vandesõnade plejaad. suures eufoorias unustasin jällegi kompassi ning ajasin pidasin metsasihti teerajaks. Hea näide kuidas kaasvõistlejad suutsid mu rivist välja viia ning sundisid eksima.

Tiomila. Stardist välja joostes oli kottpime. Esimesse KP-sse saabudes oli juba tunduvalt valgem. Vahepeale jäi üks suur peitusemäng kuuskede vahel. Ilmselgelt ei olnud ma jooksuks valmis. Kaotasin mängu juba enne, kui see oli alanud. Kahjuks kannatas minu saamatuse tõttu terve võistkond. Ilmselgelt olin aprillis veel suhteliselt kesises vormis, mis tõi kaasa ebakindluse kaardiga. See ebaõnnestumine äratas mind mingiks ajaks üles, järgnesid head stardid Ilves-3-l ja EMV-l. Talvistele puudujääkidele omaselt vajusin pärast seda jällegi madalseisu.

HEAD. Eelmine hooaeg oli lühiraja aasta. Õnnestumine EMV ja CISM-i lühiradadel ning head jooksud MM-i eeljooksus ning FIN-5 IV päeval. Selliste jooksud kordamine on suurim motivaator, mis mind jätkuvalt igapäev treeningusse ajab. Samas minu hooaja briljant oli hoopis Ilves-3 III päev Pranglis. Nii enesekindlat ja sujuvat jooksu ei olegi ma vist varem teinud. Nüüd jääb ainult loota, et sarnased jooksud satuksid rohkem olulisematele startidele. 

Uus kommentaar

*