Uudised

Hooaeg läbi!

Sun, 22 Aug 2010 00:00:00 +0300

Kaks nädalat Norras möödusid vastakate tunnetega. Minule, kui pealtvaatajale oli Trondheimi MM fantastiline üritus. Ma ei ole varem kogenud nii head võistluskeskust ning ülevaadet võistlustest. Tõeliselt põnev oli. Minule, kui sportlasele valmistas MM aga tõelise pettumuse. Selgelt ülehindasin enda tänavust taset. Olen terve aasta treeninud-võistelnud läbi valu. Tundus, et suudan vigastusele vaatamata tõusta heasse vormi. Kahjuks tegelesin enesepetmisega, minu füüsiline vorm oli totaalne fiasko. Pidin terve suve treeningutes kompromisse tegema, kuid ma ei uskunud, et muudatused saavad olema nii fataalsed. Kodus tundus, et asi liikus õiges suunas, kuid tegelikkuses jäi sellest kõigest väheks. Peale CISM-i individuaaldistantse otsustasin, et valutava jalaga ei tee ma enam ühtegi jooksusammu. Tänavune hooaeg on minu jaoks lõppenud! Septembri alguses saan oma jalale uue diagnoosi ja selguse kuidas saan vigastusest kõige paremini vabaneda.

Suurima areneja tiitli võiks orienteerumises väljastada brasiillastele. Silmnähtavalt on lõunaameeriklaste tase viimaste aastate jooksul tõusnud. Trondheimis alistasid nad meeste teates mitu riiki, kes juba aastakümneid on MM-il osalenud. CISM-il näidati head taset individuaaldistantsidel. 2011. aasta suvel toimuvad Rio de Janeiros Sõjaväelaste Maailmamängud, programmis on ka orienteerumine. Võimalik, et rohe-kollased tõusevad koduareenil eriti võimsalt esile. Võimalus järgmine aasta külastada tulevast olümpialinna tundub väga ahvatlev. Meeldiv oleks seal värsked seitsmenda kümne kohad vahetada väiksemate vastu. See võiks olla üheks motivaatoriks, mis aitaks treeningutega uuesti alustada.

Teade

Thu, 19 Aug 2010 00:00:00 +0300

Kirjutasin pika jutu teate seiklustest, kuid tehnika otsustas selle kõik hävitada. Võimalik, et nii ongi parem. Mis siin ikka soiguda.

Öeldakse, et üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna. Olgu siin siis kaks pilti MM-i iseloomustamiseks

Mägi

Fri, 13 Aug 2010 00:00:00 +0300

Tavaraja finaali proloogiks käisin koos Timo ja Lauriga ühte kohaliku mäge (Vassfjellet, 710 m.) testimas. Tipp jäi vallutamata, kuid jõudsime joosta piisavalt kõrgele, et imetleda kauneid vaateid Trondheimile. Midagi ei ole öelda, Norra loodus on ikka võimas.

Võimas oli ka tavaraja finaal Granåseni suusastaadionil. Tänu kolmele ekraanile ning vaatepunktile oli võistlus hästi jälgitav. Staadionil tekkis päris mõnus suurvõistluse atmosfäär. Neli eestlast lisasid oma sitke jooksuga sellele veel omajagu vürtsi.

Tavaraja eeljooks

Tue, 10 Aug 2010 00:00:00 +0300

Midagi mõistliku on raske siia kirjutada. Kaotada esimese kolme punktiga parematele 6´! Kas tõesti tekitab eeljooksu start nii suure pinge, et ei suuda ühtegi mõistliku otsust vastu võtta? Ma võin seda teemat ühte, kui ka teistpidi kerida, kuid tõde on ikkagi see, et mul puuduvad oskused teatud situatsioonide lahendamiseks. Loodan lihtsalt hea õnne või juhuse peale. Oma esimesel MM-il võiks selliseid asju lubada, kuid seitsmendal peaks juba suutma olukorda kontrollida.

Rada oli võimas, üks põnevamaid mida olen viimastel aastatel jooksnud. Paljude variantidega teevalikud segi lühikeste etappidega. Kiired lagedad sood vaheldumisi järskude nõlvade ja poolde säärte ulatuva mustikaga. Üle pika aja sain läbida raja, kus jalg praktiliselt teerada ei puudutanud. Selline maastik nõuab head füüsilist ettevalmistust. Peale oma vigasid asusin oma eeljooksus 30. kohal. minust tagapool oli aga teatemaailmameister Jon Duncan, kes jooksis ennast viimasena finaali. Edestades mind 4 KP-st lõpuni 3,5 minutit. Seega oli mul peale vigu veel teoreetiline võimalus:) Oleks suutnud vähemalt ühe vea tegemata jätta oleks saanud veel finaali uksele koputada. Oleksid ei maksa ning MM-iks tuleb olla paremini valmis, kui mina seekord olin.

Eeljooksude tulemused

Eeljooksude kaardid

GPS teekond - C grupp

Lühiraja eeljooks

Mon, 09 Aug 2010 00:00:00 +0300

Peab tõdema, et paljud hästi alanud võistlused kujunevad lõpuks fiaskoks. MM-i lühiraja eeljooks algas rahulikult ja kindlalt. Peale pikka etappi (4KP) olin ilusti mängus, kus jagati viimaseid pileteid finaali. Kahjuks saabus seejärel segadus ja tõmblemine. Minu taseme juures ei saa eeljooksus suuri eksimusi lubada, esimene suurem viga mõjus laastavalt ka mu keskendumisele. Iseenesest ei ole vahet, kas jääd finaalist esimese või kümnendana välja. Samas olen endas pettunud, et ei suutnud oma sooritust vaatamata segadustele rahulikult lõpuni viia.

Maastik ja rada olid fantastilised. Harva saab joosta nii kaunil ja tehnilisel maastikul. Kui treeningutel suudad rahuliku tempoga kõigest ilusti aru saada siis võistlus momendil muutub see kõik liiga keeruliseks. Olen viimastel aastatel liiga vähe jooksnud tippvõistlustel ning tehniliselt rasketel radadel. Minu teadvusest hakkab kaduma teadmine, kui kiiresti ja tehniliselt on vaja MM-il joosta. ilmselgelt jäin täna maastikule alla. Peab tunnistama, et teisipäevakute pealt ei ole minul võimalik Norra maastikel veatult joosta. Siiski loodan tänase jooksu kainestavale efektile ning usun jätkuvalt, et homme on võimalik mul oma tegeliku taset näidata.

Tänane eeljooks kujunes fiaskoks ka Läti ja Leedu meestele. Tänu Olle heale jooksule saab Eesti erinevalt Balti sõpradest finaalis ühele mehele pöialt hoida.

Eeljooksude tulemused

Eeljooksude kaardid

MM&MM

Sat, 07 Aug 2010 00:00:00 +0300

Ostsin Tallinna lennujaamast kaks pakki M&M komme, kollase ja pruuni pakendi, ühe Trondheimi, teise Kongsbergi jaoks. Tõsi ta on, ees ootab kahe nädalane orienteerumissafari Norras. Totaalses orienteerumisparadiisis. Kavas on MM ja CISM (sõjaväelaste MM). Ma lihtsalt ei suutnud suurest o-peost kõrvale jääda. Orienteerumise tiitlivõistlused kulgevad tihti mõnes toredas riigis täiesti teisejärgulise üritusena. Kindlasti ei suuda MM paeluda terve Norra tähelepanu, kuid siiski võib oodata, et tegemist on (suur)üritusega, mis pälvib siin maal piisavalt tähelepanu. Olen juba mõned aastad vaikselt lootnud, et mul on põhjust tulla seda atmosfääri nautima.

Tiitlivõistlustele jõudmine on kulgenud väga käänulisi teid pidi, kuid siin ma olen ning valmis oma varasemad tiitlivõistluste kohad põrmustama. Ettevalmistus on olnud sihikindel, kuid kohati kaootiline. Alates kevadest olen pidanud järjest rohkem oma tegevust planeerima valutava kanna järgi. Teatud variatsioonidega olen siiski saanud kõik planeeritu ellu viia. Hea uudis on, et Norra pehme ja vesine maastikupõhi mõjub jalale positiivselt.

Homme alustavad sprinterid. Mina stardin esmas- ja teisipäeval, vastavalt lühi- ja tavaraja eeljooksudes. Jälgi mängu siit - http://live.woc2010.com/

Kollasest pakist olen juba paar M&M kommi ära söönud, loodetavasti annavad need mulle piisavalt tugevad jalad ja stabiilse o-tehnika, et oma pisikesed eesmärgid siin täita.

Palju kära ei millestki

Thu, 24 Jun 2010 00:00:00 +0300

Vähe on võistlusi milleks olen saanud nii hästi valmistuda, kui tänavuseks Jukolaks. Raske ja nõudlik maastik tõstis nii võistkonna, kui ka individuaalsed ootused väga kõrgeks. Enne starti tundus kõik olevat parimas korras. Maastiku eripäradega olin hästi kursis, võimalikud rajameistri "lõksud" olid teada ning olin valmis igaühele (kes kannatas mind kuulata) Jukola maastiku teemalisi loenguid pidama. Õhtul alanud vihmasajuga voolas minema aga suurem osa meie võistkonna enesekindlusest. Kohe esimesest vahetusest jäime esikümne võistkondadest kaugele maha. 3. ja 4. vahetuses saime lekkele punni ette ning liikusime kohtadel 50-60. Vaatamata teadmisele, et me ei osale kõrges mängus olin ma motiveeritud ja täis tahtmist teha hea sooritus. Kas ikka olin? Juba stardist läksin minema loiu sammuga, kaart ajalehena kaasas. Esimese KP viga korraks äratas (tegelik alarm oli vahetusega selga jõudnud E. Wingstedt kellel juhtusid järgmised KP-d samad olema), kuid edasine sumbus suhteliselt kiiresti. 8 KP-sse mineku tõde selgus alles gps teekonna peale kandmisel. Kõike bravuurikama vea tegin teel 13 KP-sse. Ilma selle purakata oleks jooks olnud õudne, peale seda muutus see halenaljakaks. Kahju, et sellised asjad juhtuvad teatejooksus. Põhimõtteliselt eksisin kõigi reeglite vastu, mis ma enne jooksu olin endale seadnud. Ma isegi ei oska öelda ühtegi adekvaatset põhjust, miks ma "lehma kraavi ajasin". See maastik käis mulle ilmselgelt ülejõu. Minu puhul kehtib ikka see ütlus - kui arvad, et enam hullemaks minna ei saa siis arva uuesti.

Kogu selle õuduse juures on huvitav, et saavutasin oma parima koha Jukolal. Kaks viimast vahetust olid duona hommiku kiiremad ning tõstsid võistkonna 30. kohale. Kui Tiomilal õnnestusime öösel ning andsime ideaalse võimaluse käest viimaste vahetustega siis Jukolal õnnestusid just võistkonna liidrid.

Jukola teevalikud

Sun, 13 Jun 2010 00:00:00 +0300

Kaks nädalat enne Jukolat tegin neli jooksu (kaks öösel) ametlikel treeningmaastikel. Selle aastane suurteade tuleb füüsiliselt nõudlikel ning peitlikel maastikel. Lõuna-Soomele iseloomulik järskude nõlvadega ning kivine maastik nõuab täpset orienteerumist ning ühtlaselt jõulist jooksutempot. Orienteerumiselamus on garanteeritud!

Nõlvajooks. Ülevalt või alt?

Risti mägedega. Otse või kaarega?

Pikem teevalik. Jõuga või kiirusega? (vt. ka etappi 5-7)

Nõlva KP. Kas läheneda ülevalt või alt?

Füüsiline etapp. Kas vältida rohelist ja kollast?

Eesti-Leedu maavõistlus

Wed, 26 May 2010 00:00:00 +0300

Tänavused Balti meistrivõistlused joosti Tartumaal Selgisel, ligi 20 aastat "puhanud" maastikul. Pettumuste rohke lühiraja järel tahtsin teha kindla, enda tasemele vastava soorituse. Eriti oluliseks oli mulle pääseda eestlastest kolme parem hulka, et joosta teadet esindusvõistkonnas. Enne starti hirmutati väga nõudliku maastiku ning tõelistele meestele mõeldud rajaga. Läksin starti meeldivalt rahuliku tundega, eesmärgiks hoida ühtlast tempot ning vältida suuri vigu.

Tavarada algas kohe raskelt, suutsin tumerohelises ennast tuulemurdu kinni joosta ning edasi liikuda mööda vale nina. Punktini jõudmine kulges väga vaevaliselt. Õnneks ei suuda metsas kohe kaotatud aega hoomata, jooksen edasi teadmisega, et midagi hullu ei ole juhtunud. Pika etapi soo annab mõista, kui raskeks see rada võib kujuneda. Peale edukat pika etappi langen 5m reljeefijoone ohvriks, enne 3 KP-d teen asjatu kaare. Järgmisse punkti otsustan joosta otse läbi rohelise, nägemata kiiremat teevalikut vasakult tee kaudu. Etappidel 5-6 trotsin rasket maastikku, kohati tuleb teha käigusamme, et risust läbi pääseda. 6 KP-s kaotan liidritele juba ligi 5´, olen liikunud liiga ettevaatlikult ning ebakindlalt. Õnneks järgmiste etappide jooksul muutub maastik paremini läbitavaks. Teel 9 KP-sse lasen ennast taas kaasvõistlejates häirida ning kaotan kontakti kaardiga, paar seisakut ja liikumine kompassi abil päästavad suuremast eksimusest. Teel 10 KP-sse tunnen esimesi väsimuse märke, punktis söön kaasas oleva geeli. 13 KP eel jään sarnaselt 3 KP-ga enne punkti kõhklema. 15000 kaart ja 5m joon muudavad kohati olukorra hindamise keeruliseks. Alles pärast seda viga saan oma jooksu korralikult kulgema. Kuigi jalas ei ole ülearust teravust liigun raja viimase kolmandiku sujuvalt. Vaatamata ebakindlale algusele olen suutnud suuremaid apsakaid vältida ning see annab lõpus lisajõudu. Finišis tõusen liidriks, kuigi enamus favoriite on veel rajal. Esimene reaktsioon on rahulolu, olen jooksnud hea tavaraja. Hiljem kaardi taga analüüsides leian muidugi varu, kuid reeglina esimene reaktsioon ei peta. Eksimustele kulunud 3´- 4´ ei oleks mind liidritele palju lähemale aidanud. Kolm paremat olid täiesti omast klassist, mul oli au olla teise ešeloni tipus.

Kaart

Tulemused

Teates startisin esindusvõistkonna teises vahetuses, kaaslasteks Peeter ja Olle. Fantastilise avavahetuse järel sain metsa liidergrupis. Peale alguse hajutusi jõudsin koos Leedu I ja Eesti III võistkonnaga koos pressipunkti. Allamäge teelõigul näitasid Simonas ja Timo mulle selgelt kätte, kui kiiresti tuleb joosta. Erineva hajutuse tõttu 9 KP-s kaotasin duoga silmsideme. Järgneval pikal etapil jooksin ekslikult mööda metsaväljaveoteed ning liikusin paarsada meetrit paralleelselt suure sihiga. Etapi lõpus hakkasin liialt ümber mäe ja märja soo keerutama ning kaotasin võimaluse liidritele järgi jõuda. Etapp 12-13 oli üks selle hooaja raskemaid, jalgades oli tunda kogu maailma raskust. Enne KP-d nägin Timot, kes kiirustas eelviimase KP poole. Vahetuse andsin üle kolmandana, mitte kaugel liidrist. Olle tegi ankruvahetuses kõike seda mida publik temalt ootas. Pakkudes närvikõdi ja võidukat finišit. Ma olin juba vahepeal ära unustanud, kui magus on võita.

Kaart

Tulemused

Siit sai Leedu veel paar sekundit edu...

Kordasin oma parimaid tulemusi Balti meistrivõistlustel. Kaks aastat tagasi olin Vilniuse külje all samuti tavarajal viies. Seekord puudus mul vähimgi võimalus esikolmikut ohustada, kuid kaks aastat varem lasin tõenäoliselt luhta ühe parima võimaluse teenida individuaalne medal. Teate meistritiitli võitsin koos Olle ja Marekiga 2004. aastal Käärakul, üks emotsionaalsemaid võite üldse. Jäin oma nädalavahetusega rahule, tuleb jääda, tegin oma tasemele vastavad jooksud. Lõpuks sain ka ühel nädalavahetusel teha kaks starti, käesoleva kevade jooksule ie olnud seda varem õnnestunud teha. Kuigi meistrivõistlustele lisasid vürtsi St. Peterburgi ja Valgevene koondised oli tõeliseks pettumuseks, et kohale ei saabunud Läti parimaid orienteerujaid eesotsas kolme musketäriga. Kuidagi vaikne ja igav oli ilma nendeta. Meeste põhiklassist kujunes seetõttu paratamatult Eesti-Leedu maavõistlus.

Inspiratsiooniallikas

Üle aasta

Sun, 16 May 2010 00:00:00 +0300

LÜHIRADA TEADE

2007 Mägede küla hõbe kuld

2008 Kõvera 14 ei pääsenud võistkonda

2009 Kalngale kuld kuld

2010 Kantsi 10 ei pääsenud võistkonda

Viimase nelja aasta statistika näitab selgelt, ma olen kas tipus või mudas. Mida toob aasta 2011? Kas reeglipärasus jätkub? Kuigi teatemedaleid on aastate jooksul kogunenud rohkem, kui ma suudan meenutada on ikkagi väga raske võistlusest kõrvale jääda. Viletsalt joostud lühirada tekitab topelt pettumuse. Ebaõnnestunud individuaalne sooritus toob kaasa ka teatevõistkonna ukse taha jäämise. Samas on reeglid mulle teada, ole mees ja jookse või istu ja vaata kõrvalt!

Loe veel